Video filmimine

 Meie grupp tegi video "ei ütlemisest".

• Milline oli iga grupiliikme panus?

Kõik grupiliikmed  panustasid video tegemisse võrdselt. Koos mõeldi välja süžeed videoklippidele ja teostati need nii, et kõik said näidelda. Toomas monteeris ja pani video kokku.

• Milliseid grupis töötamise "nähtuseid" esines - kirjeldage neid?

Meie grupil oli hea sünergia, sest kõik koos suutsime me teha parema video kui oleksime seda kõik eraldi tehes suutnud. Meie grupis on ülesandele orienteeritud kohesiivsus, sest meie ühiseks eesmärgiks oli video võimalikult hästi ja lõbusalt ära teha. Grupis ei tekkinud videot tehes ei vaidlusi ega konflikte ja ei esinenud ka sotsiaalset looderdamist. Kõik tegid usinasti tööd ja andsid endast parima.

• Mis oli video tegemise juures kõige "toredam", mis nõudis pingutust?

Kõige toredam video tegemisel oli kõik koos mõelda mida ja kuidas teha ja seda siis teostada. Loomulikult oli kõige parem tunne vaadata valmis video ja mõelda, et saigi valmis ja täitsa tore tuli välja.
Alguses nõudis pingutust õige teema leidmine, millest videot teha, aga kui selle leidsime läks juba asi lihtsamaks.

• Kommentaar (kui soovite veel midagi lisada).

Meil oli väga tore seda videot teha ja loodan, et ka teile meeldib seda vaadata.

Aktiivne kuulamine

Igas töövaldkonnas vajavad inimesed oskust kuulata, nii ka klienditeeninduses.

Kuulata tuleb osata, sest hea kuulajaga, teenindajaga, on meeldiv suhelda. Aktiivse kuulamise oskus on tegelikult palju laiem, hõlmates nii rääkimise kui ka  teise poole ära kuulamise, mis tähendab kontakti loomist kliendi ja teenindaja vahel 
Kuulamisoskusega seoses on suhtlemispsühholoogias välja toodud kolm partnerisse suhtumise aspekti.:
• tingimusteta aktsepteerimine. 
• empaatia. 
• sotsiaalne soojus.

Viide

Igapäevasuhtlemises moodustab uuringute kohaselt kuulamine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta, seda ei mõisteta või unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot automaatselt, võib ka öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja vaid kahte inimest ja ühte juttu.

Et mitte ainult kuulda, mida teine inimene ütleb, vaid ka kuulata, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. Huviga kuulamine väljendab soovi mõista, pakkuda abi ja lohutust või saada mingit informatsiooni. Hea kuulamisoskus on õpitav.

Aktiivne kuulaja kasutab järgmiseid võtteid:

1. Vaatab vestluskaaslasele otsa ja hoiab silmsidet nii, et ei põhjusta endale ega vestluspartnerile ebamugavus­tunnet.
2. Kummardub veidi ettepoole, näidates kehakeelega, et on huvitatud vestluspartneri jutust.
3. Pühendub täielikult kuulamisele, tajudes, mida partner tunneb ka siis, kui on vihane ja ärritunud.
4. Sõnastab kuuldu ümber, et saada kõnelejalt tagasisidet ja veenduda, et mõistab teemat sama vaatenurga alt nagu kõneleja.
5. Ei vaidle partneriga ega paranda tema teksti.
6. Pakub nõuandeid vaid siis, kui neid küsitakse, sest inimene võib lihtsalt soovida kogemuse südamelt ära rääkida.
7. Esitab täpsustavaid küsimusi (Mis sai edasi? Kuhu teie siis läksite?), kuid ei kritiseeri partneri arvamust ega väljendusviisi.
8. Väldib negatiivseid emotsioone ja eelarvamusi nii oma mõtetes kui ka sõnades.
9. Julgustab partnerit kõnelema peanoogutuse, julgustava fraasi (“Jah?”, “Ja siis …”), lahtise küsimuse või kuuldu ümbersõnastamise abil (“Kas ma mõistsin õigesti, et…”)
10. Kasutab pausi vestluskaaslase mõistmiseks ega püüa neid ebaloomulikult täita.

Ülesanne: Uuri, kas kasutad kuulamisel võtteid, mida kasutab aktiivne kuulaja? Milliseid võtteid sa ei kasuta? Miks? Mis tingimustel saaksid neid kasutada? Kuidas saaksid teised sind aidata? Mida saad ise selleks teha?

Oleneb kellega suhtlen, kui suhtlen inimesega kes on huvitav või kelle jutt pakub mulle huvi, siis enamasti kasutan aktiivse kuulamise võtteid, kui aga mind vestluskaaslase jutt ei huvita, siis ilmselt ei kasuta antud võtteid. Eriti ei kasuta ümbersõnastamist, pigem küsin rohkem küsimusi kui midagi arusaamatuks jääb. Saaksin kasutada ümbersõnastamist, kui midagi jääb arusaamatuks, või kui tahaksin tagasisidet anda kuidas mina jutust aru sain. 

Ülesanne: Oma kuulamisoskuse hindamiseks tasub endale esitada küsimus “Kas ma kasutan aktiivse kuulamise võtteid?” ja kolleegide abiga vastata igale eelmises ülesandes kirjeldatud punktile “jah” või “ei”. Lisama peaks põhjenduse (Miks? Millal?). Mis aitab parandada häid kuulamisoskusi? Mis aitab arendada nõrku kuulamisoskusi?

Inimesel ise on keeruline tähele panna millal või milliseid aktiivse kuulamise võtteid ta kasutab. Olenevalt olukorrast, ei kasutata kindlasti korraga kõiki võtteid, vaid neid mis antud hetkel aitavad kõige paremini vestluskaaslasest aru saada. Näiteks kui tuleb võõras inimene rääkima sulle teemast, mis sulle absoluutselt korda ei lähe, siis vaevalt kuulad teda aktiivselt, samal ajal aga kui tuleb mõni hea sõber rääkima mõnest südamelähedasest teemast, siis sageli kuulad teda väga aktiivselt ja kasutad ka aktiivse kuulamise võtteid, pannes seda ise tähele või mitte. 
Häid kuulamisoskusi aitab parandada näiteks see, kui sa ise teadlikult kuulad ja paned tähele kuidas sa käitud, ehk kas kasutad aktiivse kuulamise võtteid, milliseid, millal ning miks.
Enamvähem samad asjad peaksid aitama ka nõrka kuulamisoskust arendada.

Tunnis: Tunnis rääkisime, aktiivse kuulamise võtetest, miks on vaja aktiivselt kuulata, tegime ka katse kas kuulame üksteist aktiivselt, kui pidime naabriga mingil teemal rääkima ja proovima kasutada aktiivse kuulamise võtteid.

Küsimused:
Miks inimesed sageli ei kuula aktiivselt?
Kas inimesed ise panevad tähele, et nad kuulavad/ei kuula aktiivselt?Miks?
Mis kasu saame aktiivsest kuulamisest?

Suhtlemise mõiste ja olemus. Suhtlemise liigid. Suhtlemine kui protsess. Suhtlemise etapid.

Suhtlemise mõiste ja olemus

Suhtlemisoskus on elu üks tähtsamaid oskusi, kuid üha enam suunatakse klienti suhtlema tehnoloogiliste suhtluskanalite kaudu. Infot küsitakse ja jagatakse e-kirja teel. Telefoni- ja silmast-silma-suhtlus tekitab teenindajaile ilmselget ebamugavust. Tüüpiline on olukord, kus kliendi soove ei kuulata, vaid palutakse need e-kirja teel saata. Vastused küsimustele tulevad napid, selgitusteta, minimaalse infoga ning vajavad sageli ületäpsustamist Õigupoolest on raske välja mõelda kas või ühtainust töökohta, kus suhtlemine oleks ebaoluline.
Mehaanikainsener mõtles nii: “Arvasin, et inseneriharidus on kõik, mida vajan. Kuid kõige enam aega võtsid mul just probleemid inimestega.”

Suhtlemise liigid

• Vahetu suhtlemine – kahe või enama inimese suuline sõnaline teabevahetus
• Kaudne ehk vahendatud suhtlemine – telefon, raadio, televisioon, ajakirjandus, näitevahendid (pildid, joonised); kolmandate isikute vahendamine (isamees, advokaat, tõlk jne.)
• Massiline teabelevi ehk massikomunikatsioon. Sotsiaalne meedia – tehnika arengule baseeruv põhimõtteliselt uus suhtlemisviis, millel on järgmised olulised tunnused: info edestamine on suhteliselt anonüümne, teadete edasi andmisel on avalik iseloom ja kiirus, maailm on ühel hetkel muutunud palju väiksemaks.
• Monoloogiline suhtlemine - info edastamine toimub ühe poole monoloogina teisele
• Dialoogiline suhtlemine - kahepoolne suhtlemine
• Kuulujutt – tekib inimese oletuslikel ettekujutustel, levivad eriti segastel ja ärevatel aegadel.

Suhtlemine kui protsess

Suhtlemine kui protsess koosneb kolmest komponendist.

1. Suhtlemispartneri tajumine.
2. Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine.
3. Suhtlemispartneri mõjutamine.

Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. Seepärast on väga oluline jälgida, mis sõnadega ennast väljendatakse.

Esmamulje on väga tähtis. Me saame palju ära teha selleks, et kohtumistel, vestlustel, esinemistel ja muudes suhtlussituatsioonides endast positiivsemat muljet jätta.

Esmamulje tähendus kliendi rahulolule ja tellimuse sooritamisele on eriliselt suur, nii et: pööra endale tähelepanu.

Suhtlemise etapid

1.Ümberlülitumine. Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks. Algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Ümberlülitumine võib kesta vaid sekundi murdosa, kuid selle puudulik läbimine võib oluliselt häirida järgmisi etappe ning raskendada suhtlemisülesande lahendamist.

2. Kontakti loomine. Psühholoogilise kontakti loomine peab andma partnerile sisemise veendumuse, et partner on astunud suhtlemisakti. Kontakt luuakse enamasti mittesõnaliste suhtlemisvahenditega (pilgu suund, pea asend, distantsi vähenemine, liigutuste kooskõla jms.), aga ka sõnaliselt (“Tervist”, “Tere päevast”, “Hei” jne). Kontakti loomise käigus määratleb kumbki partneritest situatsiooni, valib MINA-tasandi ja rolli. Kontakti loomine toimub sekundi murdosa jooksul. 

3. Põhiteate vahetamine. Põhiteate vahetamine, mis enamasti toimub sõnalises vormis, on suhtlemise peaeesmärk, kus toimub probleemis orienteerumine (aktiivse kuulamise abil) ja sõnumite vahetamine partnerite vahel ehk probleemi lahendamine. Oluline on valida õige keel ja stiil ning partnerile mõistmiseks piisav info hulk. Enamasti moodustab põhiteate vahetamine ka ajaliselt suhtlemisakti põhiosa.

4. Kontakti katkestamine. Kontakti katkestamine peaks põhiteate ammendamisele järgnema sellisel viisil, et säilitada või luua eeldused järgnevaks soodsaks suhtlemiseks sama partneriga. Ettevalmistus kontakti katkestamiseks toimub nii mittesõnaliste kui sõnaliste vahenditega (“Andesta, mul on juba kiire”, intonatsiooni langus, asendi muutused, pilgu pööramine jne).

Viide

Küsimused

1. Miks on vahetu suhtlemine oluline?
2. Kas elektroonika vahendid rikuvad inimeste vahelist suhtlust? Miks?

Enesetaju ja eneseesitlus

Enesetaju

• referents-punkt teiste hindamisel.
• Projektsioon: teiste hindamine lähtuvalt iseendast, iseenda joonte omistamine teistele. Näiteks inimesed tajuvad tavaliselt selle suhtlemispartneri, kelle suhtes neil on negatiivne hoiak, neid käitumisviise või iseloomujooni, mis neil endalgi on.
• Analoogiate kasutamine – teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased nad on tajujaga.

Mina-pilt

• kes mina olen? (olen...., järelikult käitun nii) – mudelid, mille järgi oma elu korraldame

• Arusaam iseendast + enesehinnang (mõlemad muutuvad ja arenevad koos kogemuste ja ümbritseva sotsiaalse keskkonna muutudes)

Arusaam iseendast

• füüsiline keha
• isiksuse omadused
• sotsiaalsed suhted
• erinevad rollid ja gruppidesse kuulumised (koolis, trennis, ringis, perekonnas, sõpruskondades)

Kas ja kui palju on võimalik mõjutada teiste arvamust iseendast? 

Väga palju, tuleb ennast lihtsalt näidata teisest küljest või teeselda kellegi teisena.

Mil määral on meie arusaam iseendast  kujundatud teiste inimeste poolt?

Ühiskonna tagasisidest oleneb kuidas sa näed ennast, nt kui inimesed sind pidevalt maha teevad, siis arvatavasti ei ole sa kõige pullim vend.

Arusaam iseendast

• Enda kirjeldamine
• Analüüsimine
• Hinnangu andmine
• Võrdlus – ideaaliga/normiga
• Miks on enda pilte vahel ebamugav vaadata? Ennast videolindilt näha? Enda häält lindistuselt kuulata?

Enesehinnang - üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada.

Enese-esitlus

• Ideaalse mina konstrueerimine
• teiste inimeste mõjutamine
• püüe selektiivselt esitleda aspekte endast või jätta vahele olulist informatsiooni, et maksimeerida võimalust, et ta loob endast positiivse sotsiaalse mulje ning väldib mittesoovitud mulje kujunemist.
• Facebook, telefonile vastamine, pildistamisel poseerimine jms.

Head eneseesitlejad

• Avaliku mina vahetamine vastavalt olukorrale, huvile, eesmärgile (mida neilt oodatakse)
• Sotsiaalne kompetentsus (oskus tajuda, mida neilt oodatakse) – kõige meeldivamad inimesed
• Osavad manipulaatorid (ei tea ju milline avalik-mina tal teiste in-te jaoks teistes olukordades on)
• Kõrge enesekontroll  - Uuringud näitavad, et inimesed, kellel on kõrge enesekontroll tunnevad muret selle pärast, kas nende käitumine on sobiv, asjakohane ning milline mulje teistel neist kujuneb
• Sotsiaalsed kameelionid (käitumise kohandamine nii, et endast jääks kuvand, mis sobib kõige paremini nende huvidega)

Kuidas mõjutab enesehinnang seda, kuidas me ennast teistele esitleme? 

Madala enesehinnanguga inimene esiteleb ennast tagasihoidlikult ja vaoshoitult. Kõrgema enesehinnanguga julgetakse riskida ja seetõttu ollakse avatum, energilisem ja ka jutukam.

Küsimused mõtisklemiseks?

• Kes ma tegelikult olen?
• Kuidas ennast esitleda?

Nähtused grupis

Normid – Reeglid aksepteeritud ja oodatud käitumise kohta

Rollid – Normide kogum, mis kirjeldavad kuidas inimene selles sotsiaalses positsioonis peaks käituma. Näiteks ootused tudengile, lektorile, lapsevanemale, presidendile jne.

Kohesiivsus - Näitab ühtsuse määra või meie tunnet grupis.

  Kohesiivsuse mõjurid:

• oht/võistlus(kui grupi eesmärk on ohus);
• koos veedetud aeg;
• eelnev edu;
• raskused gruppi sisenemisel (eriti gruppides, kuhu väga liikmeid valitakse);
• grupi suurus (mida suurem on grupp, seda vähem on omavahelist suhtlemist ning väheneb kohesiivus);
• sarnasused hoiakutes ja väärtustes.

Konformsus - Käitumise muutumine otsese või kaudse sotsiaalse surve tulemusel. Inimene muudab oma käitumist või hoiakuid, et olla grupi käitumisele või hoiakutele sarnasem. Grupp ei pruugi kuidagi indiviidile mõju avaldada,  ei pruugi isegi indiviidi olemasolust teadlik olla.

Grupimõtlemine - mõtlemise seaduspärasus, mis esineb siis, kui grupp minimeerib või eirab grupiliikmete arvamuste erinevust. Eriti suure tõenäosusega esineb see siis, kui gruppi iseloomustab suur ühtekuuluvustunne ja kui gruppi ähvardab mõni väline oht ning infot on vähe.

pilt: https://anthonyalkosseify.files.wordpress.com/2014/10/groupthink.gif

Sotsiaalne soodustamine – kaldusvus täita lihtsaid või hästi kätteõpitud ülesandeid teiste juuresolekul paremini kui üksi (nt jalgratturid grupis sõites sõidavad kiiremini kui üksi, üksi joostes on palju raskem pikka maad joosta/kergem katkestada, kui kahekesi koos joostes)

Sotsiaalne pärssimine – kalduvus täita keerulisi või raskeid ülesandeid teiste juuresolekul kehvemini kui üksi (erutus segab)

Sotsiaalne looderdamine – nähtus, kus koos töötavate inimeste summaarne jõupingutus on väiksem, kui oleks üksi töötavate inimeste jõupingutuste summa. Põhjuseks väiskem vastutus ja seeläbi väiksem motiveeritus kogu joust pingutada või ei peeta oma panust kogu grupi seisukohast nii oluliseks. Esineb näiteks kooli grupitöödes.

Genovese sündroom/ kõrvalseisja efekt – mida suurem on grupp, millesse inimene kuulub, seda väiksema tõenäosusega ta abi osutab, osalt seetõttu, et ükski grupi liige ei arva, et just tema peaks midagi ette võtma. Isegi kui inimesed on veendunud, et on tunnistajaks hädaolukorrale, avaldab paljude inimeste juuresolek ikkagi oma mõju.

Vastutuse hajuvus - Grupis iga kõrvalseisja usub, et keegi teine reageerib olukorrale ja võtab vastutuse oma peale.

Küsimused: 

Miks grupitöödes ei jaotu töö võrdselt kõigivahel?

Miks võib grupitööna saavutatu olla väiksema mahu ja sisuga kui individuaalselt teostatud töö?

Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine

Verbaalne suhtlemine- kõiksugu suhtlemine, mis on seotud inimese poolt tekitatud häältega(rääkimine, häälitsemine)

Viide

Mitteverbaalne suhtlemine- kehakeel(näoilmed, žestid, hingamine, kehahoiak), kiri, kallistamine, käe surumine jne.

Viide

Tunnis rääkisime verbaalse- ja mitteverbaalse suhtlemise plussidest ja miinustest, analüüsisime erinevaid suhtlusstiile.

Küsimused:
Kumma kaudu saad rohkem informatsiooni?
Missuguseid mitteverbaalseid suhtlemisstiile sa igapäevaselt kasutad?

Kehtestav käitumine

Ülesanne: Kirjelda olukordi, kus oleksid tahtnud kehtestavalt käituda, aga ei osanud, ei saanud vms. Vaatle inimesi igapäevaelu situatsioonides ja leia kehtestavat käitumist iseloomustavaid olukordi ja inimtüüpe.

• Näiteks oled tööl, su boss palub sul midagi teha, tuues vabaduseks, et sellega on kiire, kuid tegelikult oled sa juba millegi tähtsaga hõivatud. Töölisena tahaksid sa kindlasti talle paar kibedamat sõna poetada või selgitada, et sa oled juba hõivatud millegi tähtsaga, kuid arvatavasti võtad siiski töö vastu ja teed selle ära.

Ülesanne: Leia, mis kahjustab kehtestavat käitumist. Analüüsi kehtestamise riske: agressiivsus; irooniline vabandamine/andekspalumine; märtri mängimine; psühholoogilise distantsi suurendamine; kättemaksu haudumine. Kirjelda suhtlemisolukordi, kus kestestamine ei ole otstarbekas.

• Kehtestavat käitumist kahjustab see, et kui keegi teine käitub kehtestavalt ja ei kuula sinu juhiseid. Agressiivsus on üks kõige otsesemaid viise kuidas mõjutada teisi ja kindlasti üks efektiivsemaid viise kui kahe vahel on väike võimuvahe. Irooniline vabandamine on kui solvang, argpükslik solvang. Märtri mängimine ei pruugi alati tuua kõige paremat tulemust, sest alatihti isikul puuduvad vajalikud teadmised ja oskused. Psühholoogilise distantsi suurendamine- inimesed eemalduvad üksteisest, muutuvad tõredaks ja ei kuuletu üksteisele, eriti just kui nende suunas kehtestavalt käitutakse. Kättemaksu haudumine võib olla väga raske psüühiliselt, sest inimene mõtleb alatihti probleemile ja kuidas seda lahendada.
  
  Viide
  
  
  KÜSIMUSED:
  Miks inimesed käituvad kehtestavalt?
  Missugused on kehtestava käitumise positiivsed ja negatiivsed küljed?
  
  
  TUNNIS:
  Kõik näitasid tunnis oma skeeme ja analüüsisime neid.