Rollid – Normide kogum, mis kirjeldavad kuidas inimene selles sotsiaalses positsioonis peaks käituma. Näiteks ootused tudengile, lektorile, lapsevanemale, presidendile jne.
Kohesiivsus - Näitab ühtsuse määra või meie tunnet grupis.
Kohesiivsuse mõjurid:
- oht/võistlus(kui grupi eesmärk on ohus);
- koos veedetud aeg;
- eelnev edu;
- raskused gruppi sisenemisel (eriti gruppides, kuhu väga liikmeid valitakse);
- grupi suurus (mida suurem on grupp, seda vähem on omavahelist suhtlemist ning väheneb kohesiivus);
- sarnasused hoiakutes ja väärtustes.
Konformsus - Käitumise muutumine otsese või kaudse sotsiaalse surve tulemusel. Inimene muudab oma käitumist või hoiakuid, et olla grupi käitumisele või hoiakutele sarnasem. Grupp ei pruugi kuidagi indiviidile mõju avaldada, ei pruugi isegi indiviidi olemasolust teadlik olla.
Grupimõtlemine - mõtlemise seaduspärasus, mis esineb siis, kui grupp minimeerib või eirab grupiliikmete arvamuste erinevust. Eriti suure tõenäosusega esineb see siis, kui gruppi iseloomustab suur ühtekuuluvustunne ja kui gruppi ähvardab mõni väline oht ning infot on vähe.
pilt: https://anthonyalkosseify.files.wordpress.com/2014/10/groupthink.gif
Sotsiaalne soodustamine – kaldusvus täita lihtsaid või hästi kätteõpitud ülesandeid teiste juuresolekul paremini kui üksi (nt jalgratturid grupis sõites sõidavad kiiremini kui üksi, üksi joostes on palju raskem pikka maad joosta/kergem katkestada, kui kahekesi koos joostes)
Sotsiaalne pärssimine – kalduvus täita keerulisi või raskeid ülesandeid teiste juuresolekul kehvemini kui üksi (erutus segab)
Sotsiaalne looderdamine – nähtus, kus koos töötavate inimeste summaarne jõupingutus on väiksem, kui oleks üksi töötavate inimeste jõupingutuste summa. Põhjuseks väiskem vastutus ja seeläbi väiksem motiveeritus kogu joust pingutada või ei peeta oma panust kogu grupi seisukohast nii oluliseks. Esineb näiteks kooli grupitöödes.
Genovese sündroom/ kõrvalseisja efekt – mida suurem on grupp, millesse inimene kuulub, seda väiksema tõenäosusega ta abi osutab, osalt seetõttu, et ükski grupi liige ei arva, et just tema peaks midagi ette võtma. Isegi kui inimesed on veendunud, et on tunnistajaks hädaolukorrale, avaldab paljude inimeste juuresolek ikkagi oma mõju.
Vastutuse hajuvus - Grupis iga kõrvalseisja usub, et keegi teine reageerib olukorrale ja võtab vastutuse oma peale.
Küsimused:
Miks grupitöödes ei jaotu töö võrdselt kõigivahel?
Miks võib grupitööna saavutatu olla väiksema mahu ja sisuga kui individuaalselt teostatud töö?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar